See, et MySQL on avatud lähtetekstiga, ei ole veel kindel tulevikutagatis.
Oracle väidab, et pole oluline, kelle oma on MySQL, sest tarkvara on avatud lähtetekstiga ning igaüks võib seda tasuta pruukida ning edasi arendada. Nad väidavad seda selleks, et eitada probleemi olemasolu. Kui nad tõesti nii arvaksid, ei riskiks nad Suni-tehinguga ainuüksi MySQL-i pärast ning Sun poleks lõppeks maksnud MySQL-i eest miljardeid dollareid. Sellisel juhul võiks igaüks omaenda arendusharu käivitada.
Mõned kogukonna arvamusjuhid, avatud lähtetekstiga tarkvara propageerijad ning üldiselt heade kavatsustega inimesed usuvad samuti, et MySQL-i tulevik on helge hoolimata sellest, kes on selle omanik, kuna tarkvara on avatud lähtetekstiga. Mõned on selles lihtsalt sisimas veendunud. Mõned on seotud Oracle’i ja Suniga. Enamik neist pole lihtsalt uurinud, milles seisneb MySQL-i edu valem. See valem, mis on aidanud MySQL-il saada kõigist teistest avatud lähtetekstiga andmebaasidest edukamaks.
MySQL-i andmebaasiserverit on traditsiooniliselt arendanud ja hallanud üksainus firma, see pole olnud kogukonna tarkvaraprojekt, mis sõltub vabatahtlikest või mitmest tarkvaratootjast (nagu Linux). Alati, kui keegi töötas välja mõne põhimõttelise uuenduse, tagas MySQL-i haldav ettevõte (autoriõiguste ülekandmise teel) selle, et tal oli õigus noid uuendusi kasutada mitte ainult GPL-i, vaid ükskõik millise muu litsentsi tingimustel.
Selline lähenemine võimaldas MySQL-il kasutada oma vägagi edukat kaksiklitsentseerimise ärimudelit. Need, kes tahtsid MySQL-i hõlmata teistesse GPL-iga kaitstud projektidesse, said seda vabalt teha („kui tele olete avatud lähtetekstiga, siis oleme meie ka“). Need, kes tahtsid seda pruukida või arendada suletud lähtetekstiga toodetes, ilma et oleksid kohustatud kogu oma tööd avaldama GPL-i tingimustel (mis sisuliselt välistaks paljud müügivõimalused), võisid vajadusel soetada kommertslitsentsi (sama tarkvara, ent teistsugused õigused ja kohustused). Sellisel juhul ütles MySQL või Sun nii: „Kui teie teete kommertstarkvara ning teenite sellega raha, teeme meie samuti kommertstarkvara ning meiegi tahame selle pealt teenida.“
Sellele põhimõttele ei tuginenud vaid kaksiklitsentseerimine, vaid ka kiiresti kasvav ärimudel „MySQL Enterprise“. Too koosnes kolmest komponendist: MySQL-ist (mis oli niigi saadaval GPL-i tingimustel), teenustest (mida võis osta ka eraldi ning kolmandatelt osapooltelt) ning instrumentaalprogrammidest (ka: tööriistad). Kõige põnevamad tööriistad, nt Monitor ja Query Analyzer, olid saadaval firmaomasel moel (st mitte GPL-i tingimustel), ehkki nad on nii tihedalt MySQL-iga seotud, et iga kolmas osapool, kes selliseid instrumentaalprogramme jaotab, peaks samuti austama GPL-i tingimusi. Ka ilma nonde väärtustavaks elemendiks olevate tööriistadega on võimalik teenust kasutada, ent see pole nõnda tulus.
MySQL AB ning pärastpoole Sun kasutasid omandit kaubamärgile ja autoriõigustele selleks, et suunata ja suurendada MySQL-i levikut ja populaarsust. On olemas ülemaailmsed ühtlustatud standardid ametliku MySQL-i sertifikaadi saamiseks, mis võimaldab professionaalidel oma pädevust tõestada igale kliendile arusaadaval moel. Kõikjal maailmas on volitatud MySQL-i partnereid, kes pakuvad teenuseid ja konsultatsioone. Olemas on ametlikud MySQL-i raamatud. Mis väga oluline, olemas on väga oluline nn FOSS erand, mis lihtsustab MySQL-i lõimimist sellise vaba ja avatud lähtetekstiga tarkvaraga, mis on saadaval muudel litsentsitingimustel kui GPL. See on väga oluline tegur, mis on võimaldanud MySQL-i edukalt komplekteerida teatud opsüsteemidega, programmeerimiskeeltega ja instrumentaalprogrammidega.
Kõik see ei tähenda, et MySQL-i energiline kogukond pole oluline. Miljonid kasutajad on MySQL-i teistele tutvustanud, tarkvara kasutades panustanud kvaliteedikontrolli, arendanud MySQL-iga seonduvat tarkvara. Ent MySQL-i tuuma ning võimsate salvestusmootorite arendamise kohta on empiirilisi andmeid, et selleks läheb tarvis tõsiseid ettevõtteid, kel on sellest kasumit oodata.
Meilt on korduvalt küsitud, miks MySQL ei võiks edu saavutada pelgalt GPL-i tingimustel nagu Linux. Selleks on palju põhjusi. Esiteks peaksid MySQL-il põhinevad rakendused siis samuti olema litsentseeritud GPL-i tingimustel (kui just selle omanik ei võimalda kommertslitsentsi). Linuxi puhul sellist piirangut pole, sest tema litsentsilepingus on lisaklausel erandiga (mida nimetatakse seal „täpsustuseks“). Näiteks kui keegi tahab ehitada mõne navigatsioonisüsteemi sisse MySQL-i, kehtivad sellele GPL-i reeglid, aga Linuxiga tavaliselt sedasorti probleemi pole. Lisaks põhimõttelistele erinevustele litsentsitingimustes on asi veel selles, et MySQL-il pole kunagi olnud ega saa arvatavasti ka kunagi olema samasugust kliendituge, nagu pakub näiteks IBM (kel on omaenda andmebaasiäri kaitsta).
Pidevalt räägitakse uuest arendusharust ehk „kahvlist“, mis kujutab endast uut ja iseseisvat, ent MySQL-il põhinevat versiooni. GPL võimaldab sellist asja teha, ent ei võimalda sel lõpuni edu saavutada. Lisaks sellele, et too arendusharu peab alustama ilma MySQL-i kuulsa nimeta, ei saa too arendaja teenida sissetulekut ülalkirjeldatud moel. Tema tegevus on piiratud teenuste müümisega. Põhimõtteliselt saab too „kahvli“ arendaja midagi müüa vaid klientidele, kes ei pea millegi eest maksma, ent otsustavad siiski osta.
Kui puhas GPL-il põhinev lähenemine oleks ainuõige, oleks kellelgi juba kaheksa aastat olnud võimalik võtta MySQL ning nõnda hargneda. Seda pole aga juhtunud, vähemalt mitte tähelepanuväärselt edukal tasemel. Õigupoolest pole ainsatki näidet sellest, kuidas MySQL-iga sarnane tehnoloogia (kui infrastruktuuri komponent ja tarkvaralahenduste ehitusmaterjal) oleks edukalt harunenud vaid GPL-i tingimustel.
Nii mõndagi ütleb ka tõik, et ka GPL-i autor ja vaba tarkvara liikumise asutaja Richard Stallman on nõus: MySQL ei saa olla edukas, sõltudes pelgalt kogukonna GPL-il põhinevaist panustest. Käesoleval juhul toetab Stallman kaksiklitsentseerimist (vt videosalvestist: esimene osa ja teine osa). Kui tahate aga kuulda väga konkreetset juttu selle kohta, mida tähendab GPL klientidele sellisel juhul, kui Oracle ostab MySQL-i, lugege seda artiklit, mille üks Apache’i ja Pythoni kogukonna võtmetegelasi ning endine Google’i avatud lähteteksti arendusjuht Greg Stein postitas oma ajaveebi.
Meie petitsioon on paindlik. Iga toetaja saab märkida kas ühe, kaks või kolm aktsepteeritavat tulevikusuunda. GPL on suurepärane litsents, kui MySQL on heade kavatsustega omaniku kätes. GPL annab väga palju võimu, mis hea omanikuga on soovitav ning mida halva omanikuga tuleb vältida. Seetõttu on müümine sellisele ostjale esimene valik ja sellisel juhul võib — ja isegi peab — MySQL olema jätkuvalt saadaval GPL-i tingimustel (võimalik, et GPLv3, mitte GPLv2, ent igal juhul GPL), et heal omanikul oleks võimu seda õigel teel hoida.
Samuti on võimalik jätta MySQL GPL-iga kaitstuks, ent jätta litsentsi „linkimiserand“ rakenduste ja pluginate loomise ning (mysqld) integreerimise hõlbustamiseks. Muudatus Apache Software License versiooni 2.0 lisaks paindlikkuse litsentseerimisel ning võimaldaks alustada MySQL-i sisaldavat uut, GPL-il põhinevat projekti või arendada seda Apache’i või mis tahes muu litsentsi tingimustel, sh isegi integreerida firmaomastesse toodetesse.
Litsentsitingimuste liberaliseerimine tähendas seda, et MySQL-i omanikuks saades ei saaks Oracle kasutada oma positsiooni mõnede MySQL-i klientide ja partnerite nn sunnismaiseks muutmiseks. Kui Oracle ei jätka MySQL-i väga head arendamist (mis ei tähenda ainult kulutatud rahasummasid, vaid ka seda, kuidas neid kulutatakse), minetab ta võimu, sest teistel on lisaks pelgale õigusele ka tõeline võimalus hoolitseda MySQL-i väga mitmekesiste vajadustega klientide eest ning tegelda MySQL-iga seonduva arendustegevusega. Mõne aasta vältel oleks turult MySQL tänasel kujul kindlasti kadunud. Mõneks ajaks vabaneks Oracle oma ägedaimast konkurendist. Mõne aja pärast võib see aga naasta sama tugevana kui enne, võimalik, et mõne aasta pärast isegi tugevamana kui kunagi varem.
Igal juhul ei saa mitte midagi pidada lõplikuks lahenduseks, kui MySQL-i tulevik sõltub Oracle’i heast tahtest. „Usaldage mind“-sorti lubadused ei aita. Seda teab iga laps, kes on lugenud muinasjutte. Seadusandjad peaksid targemad olema.